Kirjoittaja Aihe: Tarja Halonen ja Viro  (Luettu 3176 kertaa)

Poro

  • Vironsuomalaiset
  • *
    • Profiili
Tarja Halonen ja Viro
« : Syyskuu 03, 2015, 10:27:18 »

[YHTEENVETO]
Etninen ulkosuomalainen vuodesta 2005 Tallinnan alueella.

Poro

  • Vironsuomalaiset
  • *
    • Profiili
Tarja Halonen ja Viro
« Vastaus #1 : Syyskuu 03, 2015, 10:37:51 »
Pealtnägija on haastatellut Halosta.

Lainaus
Kui olin laps, siis minu isa – kahe sõja veteran – oli Eestist väga huvitatud. Toona, 50ndatel ei tulnud eriti uudiseid, ta püüdis kuulata sellist Naabri-raadiot. Ma ise käisin Eestis alles väga hilja, just siis, kui Nõukogude Liit oli lagunemas.

Kuid kõige tähtsam oli kohtumine justiitsiminister Jüri Raidlaga, kellele ma rääkisin, et Soome on valmis aitama Eestit õigusteaduse arendamises. Tuntud naljakas lugu on, kuidas ma ütlesin – kui te teete uut põhiseadust, siis meil oleks spetsialiste, sest meilgi on uuendusi. Tema väga realistlikult – peaks vist küsima propuskit Moskvast.

Teisalt oli see teie õnn, sest te pääsesite sellest 70-80ndate aastate hävitamistuhinast, mis oli näiteks Soomes, mis puudutas arhitektuuri ja muud. Mõnikord on vaesusest ka rõõmu.

aga Eesti puhul oli väga tähtis, et kui tuhanded ja tuhanded eestlased õppisid nõukogude ajal soome keelt, siis oli soomlastel täiesti vale ettekujutus, et eestlastel on lihtsam õppida soome keelt kui soomlastel eesti keelt. Küsimus on vajaduses ja tahtes õppida eesti keelt. Seetõttu ma olen nõudnud, et Eestis resideerivad Soome diplomaadid, Tallinna saadikud, nad peavad õppima eesti keelt ja olen isegi esitanud soovi, et oskaksid nii hästi, et saaksid läbi kodakondsuseksamist ja mõned on seda ka teinud.

Teid teatakse olulise Eesti sõbrana, aga mõned teie kommentaarid on tekitanud nördimust. Kommentaarid, mis puudutavad meie suhteid Venemaaga?

Kui ma ütlesin, et Eesti suhtub nagu naine vägivaldse abielu järel.

Või posttraumaatilise stressi?

Seda väänati igatepidi. Küll see pisut üllatas. Selles, ma ei tea, kas te märkasite seda Eestis, aga Soomes seda levitati ennenägematult nende poolt, kes tahaks, et Soome esitaks NATO liikmetaotluse. Tihti on nii, et ollakse kellegi suhtes sõbralikud, aga tegelikult tahetakse lüüa sellega kedagi teist. Ma mäletan, et seal oli palju seda. Ma ei öelnud kunagi, et see oleks kellegi konkreetse isiku suhtes, ma ütlesin, et Eesti ajalugu annab tunda. See, mida te nõukogude ajal üle elasite, selles ollakse nagu ette tundlikud. Paljudes asjades ja kogu aeg.

Räägitakse, et president Ilves oli nii nördinud, et katkestas teie suhted?

Ei, mitte päriselt. See on liialdus see suhete katkemine, aga küll te enda presidenti tunnete. Ega ka tema, kuidas öelda, oma tunnetes passiivne pole. Eks ka temalt tuleb spontaanseid reaktsioone. Aga ei hullu... minu arust on meil olnud üsna head suhted. Aga kui me võtame teise külje: Võib-olla see, et me julgeme näidata, et me oleme eri arvamusel, näitab, et suhted hakkavad stabiliseeruma. Me võime ju rootslaste kohta öelda peaaegu mida iganes. Nad ütlevad tagasi või siis ei hooli. Ma olen endiselt arvamusel, et see, mida peaksite vaatama – nõu kelleltki, kellelt te seda ei palunud – teie ühiskonnas torkab minule silma, et ajalugu annab nii tugevalt tunda. See on täiesti arusaadav. Soome iseseisvus 1917 ja meie kodusõda oli 1918. Tulenevalt minu suguvõsa taustast, isegi mitte poliitilisest taustast, me teame, kui raske oli välja tulla sellest, et oli vend venna vastu. Teisalt jällegi kogu see areng, mis oli Eestis ja pikaaegne okupatsiooniaeg, see oli iseenesest halb, aga selle mõju ühises kogemuses, seda on aeg-ajalt aimata. Areng on nüüd läinud väga positiivsesse suunda, Eesti ehitab oma identiteeti. Ajaloost ei saa lahti, ega selle eest põgenema ja seda ei pea unustama, aga ei tohi minna ka tulevikku selg ees.


Koko juttu:

http://uudised.err.ee/v/arvamus/36acc376-aa7c-49d3-97ba-1ccc8b4d619a/tarja-halonen-eestlastele-tahate-voi-mitte-me-oleme-teie-sugulased-ja-vastupidi
Etninen ulkosuomalainen vuodesta 2005 Tallinnan alueella.